11 -- 16. mai 2024 saunafestival, Eurovisioon, korduseksam
11. mai 2024
Eo saatis õnnitluse
Lagle kutsus Saunafestivalile "Alasti tõde"
https://finst.ee/event/alasti-tode-tartu-2024-pohiprogrammis-2/
Soome Instituut korraldab soomlaste ja eestlaste koostöös ning Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 raames kahepäevase arutelufestivali saunades. Festivalialale Tartus Emajõe kaldal tuleb 12 erinevat sauna, teiste hulgas heategevusprojektina Ukraina sõduritele saadetav rindesaun. Lisaks pääseb festivali raames ehtsasse Kagu-Eesti suitsusauna Haanjas.
Vaata SIIT korduma kippuvaid küsimusi, millele oleme püüdnud lühidalt ja selgelt vastata.
Arutelufestival toimub 10.–11. mail Emajõe ääres linna rannas Lodjakoja kõrval. Alasti tõde on osa Tartu 2024 kultuuripealinna põhiprogrammist.
Kõik arutelud toimuvad saunalaval. Arutelud algavad täistundidel ja kulgevad vastavalt sauna põhimõtetele ilma tiitlite ja hierahiateta – saunalaval on kõik võrdsed.
„Saun on lahendus ühiskonda vaevavale vastandumisele. Leil muudab meid iseenda paremaks versiooniks, muutume rahumeelselt sõbralikeks. Meie jaoks on saun nii enesestmõistetav, et me pole harjunud nägema seda laiemalt dialoogi- ja arutelukultuuri eeskujuna,“ ütles festivali vastutav produtsent, Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi
Sõitsin rattaga kell 17 kohale. Lagle oli juba mingites saunades käinud. ka eelmine päev. Piret oli ka seal. Lodjakoja kõrval rannal oli igasugu moodulsaunu ja telksaunu ja ja autosaunu üles seatud.
Alasti küll eriti poldud vaid ujumisriietes. Riideid sai jätta ühte telki. Inimesi polnud palju. Nii 15. Tundus, et tudengid (väljamaa omad ka) ja nende boifriendid ja girlfriendid. Algul suures telgis "saunamisjonär" Helen Moppeli kamandamisel pidi ennast tutvustama ja oma seostest saunaga. Kõik kuulasid teisi igavledes. Siis läksin teisi saunu külastama. Suht leiged kõik. Soomlaste puitpaneelidest sauna üle muretsesid sommid vist kõige rohkem. Seal vist Valkeeniemi ise valas kerisele aeglaselt vett ja küsis. "What is peace? What makes you peaceful." Ma ütlesin, et mind teeb rahulikuks tingimusteta armastus. Selle peale noored välistudengineiud pööritasid silmi ja arutati, armastus peaks hoopis ärevaks tegema.
Käisin teistes saunades ka. Siis parvesaunas, kus oli kõige kuumem ja sai ennast külma jõevette kasta, seal higist läbipaistev linande särk seljas Moppel hakkas kõvasti filosofeerima. Filosofeerisin vastu. Käisin ka Signildil. Seal oli saunas üks justkui 25 aastane piik vibalik bioloogist neiu, kes aga rääkis, et lõpetas Merekooli 2014!
Eemal Andrei saunas sai ka paljalt olla. Aga seal olid mehed. Ainult udmusrt Irina ainukese naisena aga tal oli rätik ümber. Soome paneelsaunas oli ka üks Eesti neiu rätikuga koos oma saksa poisiga.
Tore
13. mai 2024
Varjukasse ilmus naljakas paar Aime Koger ja Jaanus Järvepõld, kuna nende korter olevat ära põlenud. Järgmine päev pidin kirjutama selle kohta seletuskirja, mille tekst siisn
13. mail kell 17.50 saabusin tööle Varjupaika. Asusin esimeseks korrapidajaks, veidi varem kohale
tulnud Ülo Kukk, kes oli vahetuse üle võtnud, asus teiseks korrapidajaks.
Kell 18.05 ilmus ukse taha 50ndates eluaastates mees ja naine, kes veidi segaselt seletasid, et neil
oli korter ära põlenud ja “Vaksalist” oldi neile öeldud, et Varjupaigas on neile määratud tuba.
Palusin neil veidi oodata ja vaatasin üle oma e-mailid ning kabinetis lauda ja stendi, et kas on selle
kohta mingit informatsiooni. Tavaliselt saame teated ajutiste majutuste ja majutuste muutuste kohta
kirjalikult. Mitte mingit teavet aga mulle polnud laekunud. Küsisin paarilt sotsiaaltöötaja nime, kes
oli neid sinna saatnud. Nad ei teadnud seda. Olin väga kahtleval seisukohal, kuna Varjupaiga ukse
taha ilmub alalõpmata inimesi, kes on kuskilt teada saanud, et siit saab tasuta öömaja igaüks, kes
vähegi ukse taha vaevub ilmuda. Aga andsin sellele paarile siiski toa number 2. Kuna nad ütlesid, et
nad on elukaaslased ja saavad ka ühes toas hakkama, siis jätsin toa number 3 esialgu tühjaks.
Seletasin neile kodukorda, andsin võtme ja näitasin kõik kätte.
Helistasin Tartu LV Vaksali sotsiaalosakonda ja sain kell 18.15 telefoniühenduse ühe sealse
sotsiaaltöötaja, kes teadis, et jah, üks mees ja naine tõesti oli saadetud Varjupaika ja Varjupaiga
juhtkonnaga on kõik kokku lepitud.
Kordan, minuni mingit informatsiooni polnud laekunud.
Toas number 2 hakkasid mees ja naine kõva häälega vaidlema ja pidin neile seletama, et
Varjupaigas hoitakse vaikust, et mitte teisi häirida. Selle peale naine vastas: “Te olete nagu mingi
vangivalvur siin või?”
Kuna mõlemad tahtsid välja minna, siis kui seletasin, et tagasi tulles on alkoholikontroll ja peab
olema kaine, siis see tekitas naises suurt imestust ja ta tegi sarkastilisi märkusi selle kohta
(“Kuulsid, nende meelest oleme joodikud, jah!”).
Umbes kell 18.50 ilmus ukse taha keegi mulle tundmatu mees, kes teatas, et ta on “korteri omanik”
ja küsis “mis siin toimub”? Kohe ilmus sinnasamasse eelmainitud paar, kes hakkasid valjuhäälselt
seletama, et neid “siin ei taheta” ja nemad lähevad nüüd ära. Ütlesin, et mina pole kedagi ära ajanud
aga nad on vabad minema kuhu soovivad. Ja nii nad lahkusid.
Paari esitatud kaebuses on esitatud mitu valeväidet. Mina pole neid inimesi kordagi sõimanud. Ma
käitusin nendega rangelt ja ka kahtlevalt eelmainitud põhjustel (olematu teave, samuti fakt, et nad ei
teadnud sotsiaaltöötaja nime jne). Aga kindlasti ma ei sõimanud neid ega nimetanud mingite
halvustavate nimedega, Ma pidin neile Varjupaiga kodukorda seletama ja see kodukord (rahu ja
vaikuse nõue, samuti alkoholikontroll) tekitas neis imestust ja pahameelt.
Samuti pole mina neid kordagi tahtnud keldrisse paigutada. Ülo Kukk lihtsalt mainis meie olukorra
esialgses arutelus, et keldrikorrusel on ka eraldi voodikohtadega ruum ajutiseks ööbimiseks.
Aru Pähe! https://www.youtube.com/live/zRXRt8zUFOQ?si=LGhzus6Y24ncXz6B
14. mai 2024 ülemuse astetäitja Hedvig kamandas midn tagasi seoses Kogeri ja Järvepõlluga, Olin päris tige.
Eo oli tagasi. Sõitsin tema poole. Väga tore. Õhtul Tartu tagasi.
15. mai 2024
Jälle Eo pool. Väga tore.. Õhtul bussiga tagasi.
16. mai 2024
Sõitsin Tallinna Merekooli, kuna kordueksam. Sinna jõudis vaid Juta. Alguses tegid "elektrikud" eksami -- tegelikult igasugu laevakaptenid, mehhaanikud, sadamaametnikud, kes kõik tahtsid laevaelektriku tunnistust saada. Peale eksimit tulid kõik mehhanikute õppeklassi ja laevakapten hakkas meremehelugusid rääkima. Eriti toredad olid lood Venemaal jõgedel, kus ta kajutist tuli välja paljas naine (sai selle eest kinga) ja ta mängis Inturisti poes välismaalast ja jäi KGBle vahele.
Eksami ajaks oli mind hoopis komisjoni pandud. Juta tegi eksamit koos ühe kohaliku noormehega. Noormehel (pilet nr 6) oli kohati raskusi, sai 4. Juta sai pileti nr 4 ja algul oli kõhklev. Sisselaskeklappi nimetas õhuklapiks. Aga siis kogus end ja pani oma sarmi jms maksma. Sai 5
Ma bussiga tagasi. Jäin tööle üjs tund hiljaks aga Üloga kokku lepitud.
Kommentaarid
Postita kommentaar