Võhandu maraton 19. aprill 2025

 Hommikul  kell 4 üles ja võtsime PI Anne 45 peale

Kell 6 jõudsime Võrru. Saime 85 euri makstud ja materjalid kätte. Auto saime ka päris silla lähedale. 

Seal avastasin, et paadil üks ratas kadunud. Nõme

Saime paadi maha ja mina paati päris ludinal. Üks mees aitas ka.

Sain vette 20 minutit enne starti. Käis kõva raftide ühe piiri taha ajamine, appi kutsuti isegi Irves. Lõpuks, kui kell oli 7 teatati mögafonist "1 minut stardini!" ja siis kohe käis pauk. 

Sain päris hästi minema. 

Sart siit videost näha  https://youtu.be/pv8GrsplxHw?si=p5OqR5UPR7TE-C4o

Esialgu olin 5 --6s, jäin 2 WTB ja mõne rafti taha. Siis sain paarist raftist ette ja Kirumpää silla juureso olin 4s. Vesijalgrattaäss Tõnu Hendrikson oli isegi minust taga. Kuni Kääpani, ehk suht vabas ja sirges vees, oli kiirus korralik, kuigi vool oli aeglane. 

Ma rafti klassi võitnud valgesse riietunud rafti nr 816 Lars Laj & Oneplay  (Maikol Kriiva

Sander Soome
Viktor Anisovets
Henry Suits
Hardy Suits
Madis Kuurmann
Alex Tobreluts
Robert Mere
Karl Kansvei) 

kätte ei saanud, peamiselt võistlesin raftiga nr 645 Tigedad Koprad (

maarika silm
Janar Hain
ranno jallai
keio kõva
markus männik
rait pill
mirek järv
rauno jallai
tauri hainsoo

Maarika Silma kile hääl kostis küll kaugele.. Nemad said minust enne Paidrat ette, kuna takerdusin ühe silla taha. 

Enne Paidrat sain kätte ka ees sõitnud sõudepaadi nr 85 ehk Mikk Mälberg

Uku Jürgenson
Jasper Luik

Nemad jäid taha ka peale Paidrat, kuhu jõudsin kell 10.30. Ülevedu oli päris raske, sest üks ratas oli puudu, paat raske. Paar kutti õnneks aitasid. Möll oli suur, sest esiemsed süstad (startdinud kell 8) jooksid mööda, samuti koha eest võustlevad raftid. 

Ilm oli pala, 26 kraadi ja see andis tunda. Mul läks isegi parem jalg krampi. 

Peale Paidrat algas käänuline ning puuderisu täis lõik. Sõitsin aeglasemalt ja ka takerdusid omajagu.  Nii said nii mõnedki raftid mööda. Muidugi ka hulk süstasid aga kanuusid andis oodata. 

Kaptenid, kes jäid ka kividesse ja okstesse kinni,  püsisid mu selja taga Leevini, kuhu jõudsin ca kell 12. Ühe rattaga rasket paati oli  minul, Katril ja PIll päris raske vedada üle mäe, paar lahkemat meest aitasid. Läks muidugi kõvaks trügimist, ma ei jõudnud ka saia haarata. Kaptenitel oli mingi mürakas mees vedu organiseerimas, nende paat veeti kaugele ette ja läinud nad olidki. 

Leevist edasi oli ka väga kivine ja jäin ka ise mingisse kivikangrusse m ca 10 min kinni. Ka jõin paari suure puu taha kinni koos mitme teisega. Üks neist oli tuntud lavastaja Tiit Ojasoo koos Orm Ojasooga. Samal ajal sai mööda üleni roosas naisteraft Miks Ka Mitte (Vivika Peets

Signe Kaasik
Annika Aust
Reelika Vunder
Kristi Tilga
Elle Lepik)

Kärestikud ja paisud said kenasti läbitud. Lillis on ka mind filmitud 

https://youtu.be/R5_B5Jssh1E?si=M_Qk1KMjoH5dNiym&t=770

Kuigi olin Katriga kokku leppinud, et ta ootab Reo silla juures, siis teda seal ei näinud ja sõitsin aga edasi. Sain ka teada, et Kaptenid olid umbes 15 min ees. 

Peale Reod lõpututel silmustel tekkis mul võistlusmoment raft nr 478 ehk Team Kv/Metsamehed

(Rinaldo Kuuselaas

Ott-Joosep Ollep
Remi Tammik
Klaus Ilmjärv
Uku Neeme
Artur Türna) 

See noormeeste kuuik üritas mind hoolega kinni püüda. Kurvides nad said lähedale, sirgedel sõitsin eest ära. Korra nad ka möödusid, kui okstesse kinni jäin aga siis jälle sain mööda. Nad ka käisid huvitaval moel pissil, s.t. põievalus mehed hüppasid maha, raft sõitus edasi ja koormast pääsenud jooksid mööda kallast raftile järele. Nende eripära oli rütmiline "S-s-s-s".

Leevaku paisul hakkas telefon korduvalt helisema. Ma e võtnud vastu, sest tahtsin Leevakusse  jõuda ASAP, andsin hagu. . Pärast tuli välja, et helistas Lagle, kellele minust hiljem jõudnud PI kurtis, et mind pole kusagil. Aga PI sai samas ise näha kuulsat liivaseinavaringut, mille tõttu kutsuti kohale Päästeamet ja alustel kästi välja ulla ja üle neeme vedada.

Leevakule jõudsin 18.30 Katri ja Pi olid vastas aga ikk aoli päris keeruline paat üle vedada. Saime jälle paar noormeest appi ja siiski sai tehtud. Sain ka saia hambusse. 

Leevakust veidi edasi mu suureks üllatuseks ilmus mu taha vesijalgrattaga Tõnu Hendrikson. Minu imestuse peale seletas ta, et tal veovõll läks Paidra juures katki ja tal ei jäänud muud üle, kui koju Võrru sõita koos Akwakati raamiga, võll ära keevitada ja siis Paidrasse tagasi tulla ning sõitu jätkata. On ikka kõva mees!

Nulga silla juures hüüti meie nimesid ja lasti "Aurikut Viljandist". Hüüdsin, et Viljandist saab paadiga küll Hollandi. 

Räpina paisuka  alguses panid osad alused mingisse kitsasse kõrkjatunnelisse, kuhu ma ei mahtunud. Aga  üldiselt läks Räpina paisuka kõrkjavõsa läbimine okeilt. Enne Räpinat tekkis mul vihane võistlus ühe väikese kajakiga kus väike kiilas mees. Ta võitis, napilt. 

Räpina telgust sain Red Bulli ja paadi kuidagi läbi lohistatud. Sain suht kiiresti uuesti vette ja panin otsmikulambi ette, sest oli juba pime. 

Kui jõudsin Räpinast peaaegu välja, tõmbas üks oks mul RayBan stiilis prillid peast damn. Kahju. Mis teha. Nägin siiski ikkagi oksi ja puid. 

Üks süst sõitis mööda ja hääl hüüdis: "Hei, kas Margus?" -- "Jah. Kes sa oled." -- "Sven!" See oli paat nr 762 Terra Incognita  ehk Keit Marjamaa

Mihkel Kangur
Sven Suija

Järsku kuulsin jälle tuttavat "S-S-S-S". Jälle need poisid. Rrr. Nad jäid mu taha sõitma. Mina kihutasin pimedas, selge ees, nemad seal proovisid "vältida mu vigu." 

Lisaks algas äike ja kaunis vaatepilt. Aga siis hakkas ka vihma sadama. Tõsi, mitte eriti tugevalt.. See oli isegi ilus. 

Siis aga jäin ühte nõmedasse veelalusesse neemikusse kinni. Metsamehed läksid minust sujuvalt mööda ja üks ütles "Väike samm inimkonnale, suur samm meie tiimile!"

Sain neemikust välja ja üritasin sujuvamalt edasi sõita. Minu taa tekkis uskumatu vaatepilt: kümned tuled. Polnud ealess midagi sellist näinud.  Kahjuks takerdusin korra ka kõrjatesse ja paar rafti sai veel mööda. 

Ok, igatahes suurema grupiga jõudisme finišisse. Mina ajaga 15:55.   Sellist suur trobikonda polnud ma eales näinud. Ootasime finišitelgi taga. Medaleid neiud jagasid otse sealsamas. Katri tegi minust ja PIst pilte. PI tegi ka minust ja Katrist jne, Tuju hea. 

Telgis

Pärast paati autole saada oli paras tegemine, nii et mul läks süda pahaks. Suured tänud tundmatule noormehele, kes aitas rihmu kinnitada, kuigi üks neiu pärast oma märgade  pükste vahetust muudkui nuias "Hei, lähme sööme! Tule nüüd. Kaua sa jändad seal?!?!"