16 -- 18 juuni 2025 Jarre ja Tallinna näitused

 17 juuni 2025

Sõitsin Tallinna. Algul Kakumäele, kus näitasin Mart Sillatile purjekat, mis oli ümber paigutatud. 


Grünberg ja EMA koguvad juhtmeid kokku. 

Priit Hõbemägi ja Ingird Sembach Sachias jts

Grünberg ja Rein Rannap ka



Väga hea show. 


Kontserdi lõpus ütles, JMJ "I hope we will meet again. Maybe outside, meybe next show". 
Peale kontsa lõppu üks naljakas selstkond ühe kõhna prilllidega ingliskeelse mehe eestvõtmisel halli tagumise värava juurde, Sealt turva neid edasi ei lubanud. Läksin juurde. Seal oli üks kõhukas mees, kes väitis, et oli Teneti võtetel raadiotehnik; kuldses jopes kõhn naine, tema sõbrannal oli kuldne Tesla. Üks lühike mees, kes hoidis käes JMJ plaate. Lisaks tuli sinna ka üks minust veidi vanem vene paar, kellest mees tuli mulle VÄGA tuttav ette. Ma olin teda näinud kuskil korduvalt. Ta oli 1.80 pikk, halli veidi turris soenguga ja väikeste vuntsidega. Vaikselt rääkisid naisega. 
Igatahes vaatasime, kuidas JMJ stuffi kahte erikujunduses rekkassse laoti. Uhke musta autoga sõitis mööda Grünberg. Teised EMA liikmed tassisid oma pille üldisesse parklasse. 
Lõpuks sõitis meist mööda must mahtuniversaal, kus ilmselgelt oli JMJ. Aga ta ei peatunud. 


18. juuni 2025
Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus

alati on igal pool

 – 

Kunstnikud

Kuraator

Suht igav





















Vanalinn


27. mail 2025 kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Danel Kahari isiknäitus „Vanamees ja lumehelbeke“. Näitus jääb avatuks 30. juunini.

Igal õhtul vaatasid vanavanemad televiisorist uudiseid. Vanaisa (ta oli ise sõjas osalenud) oli seejuures väga sõnakas ning kommenteeris kõike. Üldine toon oli läbinisti pessimistlik. Uudiste keskmes oli Tšetšeenia sõda. Peamiselt oli vanaisa poolt välja hõigatud kommentaaride sisu selles, et Venemaa ei muutu kunagi ja Eesti vabadus ripub juuksekarva otsas. Ja kui tuumapomm Eestisse visatakse, siis need kes ellu jäävad, ei pääse, vaid viiakse Siberisse. Minu jaoks muutus see atmosfäär kiiresti liiga süngeks ja ma hakkasin telekatuba vältima.

Toa uks oli aga alati lahti. Mäletan lõputut vaatepilti, kus uudisteankur kannab surmtõsisel toonil uudiseid ette ja kaks tumedat figuuri truult ekraani ees seda vaatavad.
Järgmise sammuna hakkasin end uudiste ajaks peitma wc-sse. Wc asus välikoridoris ja külmematel perioodidel oli oht, et torud lähevad seal jäässe. Vastumeetmena oli vanaisa leiutanud sinna punase lambipirni, mis tootis tohutut soojust ja rippus torude külge mässituna juhtme küljes. Kui lamp põles, siis oli kogu wc interjöör kaetud punase filtriga. Seal punases valguses end peites tundsin lapsena hirmu ja ärevuse segust tunnet. See tunne tekitas minus eksistentsiaalse paanika, mille sisuks oli taipamine, et turvatunne on vaid illusioon. Kogu uudistesaaga tipnes Venemaa presidendivalimistega aastal 2000. Telekatoast kostus vanaisa läbinisti veendunud toonil kõlanud kommentaar: „Kui Putin saab presidendiks, siis on Eestiga kõik“.

Danel Kahar















Teisipäeval, 27. mail 2025 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Marleen Suve isiknäitus „Vesi, rohelus ja ilus nägu“. Näituse Kuraator on Kerly Ritval.

Näituse pealkiri on inspireeritud pärsia sufi ja õpetlase Abu Nuʿaym al-Isfahanile (948–1038 pKr) tihti omistatud ütlusest: „Kolm asja siin maailmas aitavad kurbusest üle saada: vesi, rohelus ja ilus nägu“.

Lausest tõugatuna otsib kunstnik neile sõnadele tähendust. Koraan ütleb, et kõik loodu on tehtud veest, rohelus tähistab paradiisi ja õndsuse jõudmist ning inimese nägu jumala peegeldust inimesest.

Näitus on omamoodi rännak paradiisini enese sees ja pühendus kallile inimesele – suplus sõpruse, sentimentaalsuse, mälu ja mälestuste, unistamise, unelemise ja unustamise keskel.

Kerly Ritval (1996) on Kanuti Gildi SAALi projektijuht ja vabakutseline visuaalkunsti kuraator ja kunstikriitik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppe ja kuraatori õppe eriala magistriõppe. Kuraatoripraktikas peab ta oluliseks lähedast koostööd kunstnikuga ja koostöös idee välja puhastamist. Teda huvitab laiemalt inimese keha ja kehalisus ning sellega seonduvad sotsiaalsed tõlgendused, mõõtmed ning stereotüüpide murdmised. Tema hiljutised kuraatoritööd on „Sissepääs mitte igaühele”, Lisette Lepik ja Brenda Purtsak, Hobusepea galerii (2024), „Hair in my mouth“, Nele Tiidelepa soolo-performance Margot Sameli galeriis New York’is (2023) ja „Iga inimene on sündides kildudena laiali“ (kaaskuraator Mikk Lahesalu), Eesti Kujurite Ühenduse näitus ARS Kunstilinnaku projektiruumis (2023).

Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi: Erik Liiv















Tallinna Linnagaleriis avatakse 6. mail kell 18 kunstnik Jevgeni Zolotko kuraatoridebüüt „Sirel“, mis ühendab Jass Kaselaane, Kristjan Tederi ja Eduard Wiiralti loomingu laiemale publikule vähe tuntud teosed.

 

Jevgeni Zolotko käsitleb kunsti ja kunstnikku, loomingut ning elu ühtmoodi nõudliku mõõdupuuga, mis lähtub mugavustsoonides kaduma kippuvaist valikutest. Teda ei kõneta massidele suunatud narratiivid, vaid inimese individuaalne toimetulek ühiskonnas, kus patriotism, poliitiline manipulatsioon ja võimusuhted kipuvad üksikisikust üle sõitma. Tugeva, süvitsi mineva kunstnikuna paneb Zolotko näituste tervikpildi kokku üksikuist elusaatustest nii, et nende kaudu avanevad laiemad ühiskondlikud ja ajaloolised mustrid. Näitusi koostab ta ühtaegu kunstniku, kuraatori, kujundaja ja dramaturgi rolle ühendades, suhtudes enda valitud tegelastesse mõistvalt ja armastusega, neid murdvasse ajaloo kulgu valu ja sageli lootusetu vastuhakuga.

 

Eduard Wiiralti, Kristjan Tederi ja Jass Kaselaane teoseid ühendava näituse „Sirel“ võtab ta kokku järgmiste sõnadega: „Autorite väljendusrikka ja vahel vastuolulise loomingu kaudu moodustub nüansirikas tervik, mille keskne teema on inimese põhimõttelised valikud: anonüümsuse ja isikupära, üksiku ja hulga, originaali ja koopia vahekord. Peale Eesti paremikku kuuluvate kunstnike loomingu eksponeerimise soovin lisada väljapanekule tänapäevases ühiskondlik-psühholoogilises kontekstis olulise mõõtme: vajaduse mõtiskleda üksikisiku valikute ja paratamatuse üle, mis kaasnevad oma tahtest ja identiteedist loobumisega suuremasse inimkooslusesse kuulumise nimel.“

 

Näitus jääb avatuks 13. juulini 2025 Tallinna Linnagaleriis Harju tn 13.




































Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

1 -- 5 oktoober 2025 Erkki Hüva 60 NE! comeback

23 -- 28 oktoober 2024 purjeka vaatamine, muusika produtseerimine

11 -- 19. detsember 2025 uimane jõulaeg, ema portree, Lidli lasteünt, Krivonogova ja Labotkina