VÕHANDU MARATON 18 aprill 2026 Margus Kiis nr 120

 Seekordseks Võhandu maratoniks olin sõudeergimeetril treeninud. Lisaks ostsin Tööriistamarketist 1:1 peeglid, lisasin paadile eraldi joogipudeli jne. 

18 aprilli varahommikul kell 4 sõitsime mina; PI, PR maalt Võru suunas. Jõudsime ilusasti inimtühja Võrru, kus tundus, et üritust ei toimugi. Tamula ääres oli küll hulk süstasid ja kanuusid, kuid org-telk täiesti puudus. Tuli välja, et stardimaterjalide jaoks pidime minema kuskile laohoonete kvartalisse, kus ühes räämas angaaris oligi Võhandu maratoni peakorter, kus siis mõned unised noored mulle selle suure ümbriku andsid. Siis sõitsime Tamula silla juurde, kus oli üllatavalt vähe rahvast aga aluseid oli küll. Igatahes laadisime paadi auto katuselt maha ja sättisime sujuvalt ära. Ükshaaval ilmus samasse ka minuga võistlevad 4 ülejäänud sõudepaati. 

2026 oli esimene aasta, kus SUPid, sõudekad ja WTBd saadeti teele kell 7, raftid kell 7.30 ning süstad-kanuud kell 7.45. Rivistusimegi koos SUPidega järvele mõttelise joone taha. 

Meiega koos startisid ka kaks sellist megakanuud

Kell 7 antigi käsk startida, pauk tuli hiljem. 

Kuigi rafte polnud, siis polnud üldse kergem, sest varasematel aastatel eespool sartinud SUPid olid nüüd meiega koos segasid korralikult. Sõudekad nr 326 

Vana Kooli Koprad

Valmar Parisalu, Martin Räim, Margo Vene Ja 1112 Kaptenid: Uku Jürgenson, Jasper Luik, Mikk Mälberg panid ees minema.

Mina jäin kemplema ülejäänutega 

Esialgu tundus, et saan kähku minema aga supid trügisid mu  korraks Tamula kanali kõrvalsoppi

Esialgu tundus, et saan kähku minema aga supid trügisid mu  korraks Tamula kanali kõrvalsoppi

Kui kanalisse tagasi sain, siis järsku muutus aerutamine väga raskeks. Ma ei saanud mitu minutit aru milles probleem aga siis märkasin õnneks. et mu vasak peegel oli tagurpidi keerunud ja oli kogu oma labasuses vees ning takistas mehemoodi. Koukisin ta üles ja andsin aerudele tuld. Sain ära eest paadil 

1207 Kaspari Hirm  (Kuldar Ilm, Tauri Klaas, Lauri Loosaar, Robi Lõhmus) 

Aga kuni Liitva sillani ja sealt veidi ka edasi püsisin nr 1310 ehk Bella Paradiis Erki Kind, Meelis Lindemann, Rein Miller, Tanel Pr)  sabas. Nood küsisid, kust ma sellise paadi sain ja tahtsid Jaanuselt endale ka tellida. 

 Aga siis võtsin kiiruse üles ja põrutasin neist mööda. . Jõudsin järele ka megasupile 826 Roosisaare Surfiklubi  (Marit Dremljuga-Telk, Jaanus Hallik, Maarja Hallik)  ja mõnele SUPile veel

Aga üks mehe ja naise SUP võttis mulle sappa ja kihutasime Paidra suunas. Kirumpääle jõudsin normilt 40 minutiga. Paidrasse ilma suuremate viperusteta 10.35. Joogisüsteem töötas ja pmst oli kõik korras. 

Aga voolu sisuliselt polnud, vesi seisis paigal  

Enne Paidrat jõudis mulle järele ka võistluse tšehhi ja LAVi esikolmik (paadid 492, 1071, 1198 Tom Lovemore) 

Jaanus oli vastas ja aitas Leonil mind välja kaldale tõmmata

Peale Paidrat läks juba oluliselt keerulisemaks. Vesi oli madal, jõgi oi oksi ja kive täis. Jäin järjest puude taha kinni. Järgi hakkasid jõudma süstad, mis üritasid aerudesse sõita. Muutusin päris kurjaks. Paar süsta sõitis mulle sisse ja läks ümber aga ega nad ujusid kaldale ja varsti olid mul jälle järel. Lisaks hakkasid just reielihased valutama, kuigi mujal polnud häda midagi. 

Järgi jõudis ka esimene raft nr 685 Tigedad Koprad, kus meestekamba seas andis tooni kileda häälega pisike naine kõiki kamandamas 

Enne Leevit küsisin mitmelt kaldal olnud pealtvaatajalt, kui palju maad on. Naised ja üks mees vastasid  "5 km". Üks kalamees teatas: "üks kilomeeter". Oligi umbes 1 km ehk 10 minutt sõitu, 

Leevil olin kl 13 paiku. Ka seal oli Jaanus vastas ja sai kiiresti üle veetud. Peale Leevit oli oksarisune edasi ja lõpuks uppus ära ka vasakpoolne peegel. Kõiks paisud sai sujuvalt läbitud. Ainut Süvahavva läbimisel jäin ühe kivi taha kinni. Paat keeras otsa ringi ehk siis tagurpidi ja rahvas juba hõiskas haistes verd. Olin kivi taga kinni ja üritasin jõnksutada. See ei aidanud ja siis panin aerud veevoolu suhtes risti ja vool vedas paadi lahti. 

Kuna olin paisudes omajagu vett sisse saanud, siis otsustasin Reos paadi tühjaks valada. Seal olid küll Leon, PR, PI koos Laglega koha aga randumiseljäin mingi kännu taha konni ja üldse see paadi vällja saamine oli väga kohmakas. Igatahes, kui me seal jändasime, siis nägin kuidas minuarust juba kaugele selja taha jäänud paat 1207 Kaspari Hirm (Tauri Klaas, Robi Lõhmus, Lauri Loosaar, Kuldar Ilm)  meist mööda ujus ja silla taha ta kadunud oligi. Olin kolmandalt kohalt neljandale kukkunud.  

Lisaks pani Leon mul aerud valetpidi, kulbid ees. 

Tigedalt rügasin käänulist Reo-- Leevaku 25 km-t. Rahvast oli päris palju jõe ääres ning muidugi lõbusas tujus. Mina mitte. Ibuprofeen aitas küll ajalavalu vastu aga neljas koht on siiski jama. 

Sillal enne Leevaku paisjärve Jaanus teatas, et olen Kopratest 2 tundi maas. 

Võistlesid nende raftidega

Sinised jäid Leevaku paisjärvel maha aga see hall nr 380 kihutas visalt kannul. 

 Järgi jõudis ka Tõnis Lukas koos Peeter Kutmaniga süstal 726, kes lõpuks finišeerusid minust 25 min varem. 

Leevakule jõudsin kell 18.35 Ülevedu läks Leoni ja Jaanuse käes kiirelt, ma ainult pidin peltas käima. Leevaku räpina lõigul jõudis mulle jälle järgi hall-valge raft nr 380 Pinesti Tugevad (Jaanus AanMait KaruTaavi PetersellJanek KährRiina NõukasKristi JohansonHeiki BoitsovJanis KährJürgen Ainsalu)  

Nad möödusid minst, kui jõin ja shoksi sõin aga siis jälle möödusin mina. Räpina paisukal aga mina ei saanud ühest kitsast salakohast lõigata aga raftid said ja jälle olid Pinestid mul ees, Kihutasin paisual vabas vees aga väga kiiresti ja sain sellest raftist suure kaarega mööda. Veits liiga suure kaarega, sest Lagle ja Jaanus vaatasid et sõidan tont teab kuhu. Räpina eel võistlesin pigem ühe karviku ühesüstaga. 

Räpina paisul Jaanus teatas: "Kolmanda koha paat on sinust vaid 2 minutit ees ja nad on omadega läbi! Sul on hea kiirus!".

Vedasime paadi rurru üle ja asusin pimedas õhinal Kaspari Hirmu jälitama. Minu ees põrutas jälle Roosisaare Surfiklubi neljane SUP oma hiigelpikkade mõlatajatega. Jäin küll mingisse põõsasse kinni seal kurikuulsal jõesaarel. Pusisin end vabastada ja kuulsin, kuidas autosilla juures röökis keegi "Sõua sõua!!!" Mõtlesin, et karjutakse Kaspari Hirmule ja kihutasin aga Räpinast välja. Linnast väljas läks jõgi muidugi parajalt laiaks, nii et sain hagu anda. Aga Kaspari Hirmu ei paistnud kusagilt. Kihutasin mööda ühest õnnetu olemisega neiust SUPiga 

Hakkasin juba mõtlema, et küllap polnud siis Kaspari Hirmud nii väsinud midagi. Tõsi, kuulsin, mingit monotoonset kilkumist kaugel ees, mida võis pidada sõudepaadi heliks. Mudajõe käänakul polnud ka kedagi näha aga ikkagi sõitsin nii kiiresti kui sain. 

Ja siis, nende täisnurksete käänakute peal maratoni viimasel kilomeetril ehk pigem 500 m enne lõppu kuulsin noormeeste laulujorutamist. Sõitsin nurga tagant välja ja VOILAA, seal nad olidki, nelja kutiga ja nelja aeruga sõudepaat! Kutid jorutasid laulda Jami "Sünnipäevalaps, võta veel üks naps, sul on kord aastas sünnipäev... ei kord aastas Võhandu maraton..." 

Ma sõitsin neist mööda võimalikult suure kaarega, et nad ei märkaks mulle järele kimada. Möödasõit tundus võtvat aastaid. Siis kimasin nii kiiresti kui võimalik finiši poole, et juhul kui ma peaksin mingisse kõrkjatutti kinni jääma siis oleks aega end välja kangutada. veel sõitsin mööda ühest süstast ja veel ühest SUPist. Enne Võõpsu silda ujus mingi salakaval kõrkjapundar, nii et  minu hirm äparduste ees polnud asjatu. 

Kui Võõpsu silla alt läbi sain, siis ma üritasin sihtida täpselt finishiandurite vahele aga ikka jäin seal kuidagi kinni. Tundsin hirmu,e t järsku jõuab Hirm mulle järgi aga ei, teadustaja teatas, et "Margus Kiis, paadiklassis kolmas koht!" Super.

Sain paadist välja ja Lagle küsis, kuidas lood, teatasin,et kõik väga hästi. Ma ei tundnud isegi erilist väsimust. Kaspari Hirm jõudis kohale 2 min hiljem ja sain vaadata nende randumist, käed puusas. 

Eriti lahe oli, et esimest korda veteranteadustaja rääkis minust pikemalt tunnustavalt, et sõidan üksi, abiks vaid "Tahavaate, õigemini ettevaatepeeglid" ja et ta oli minu huvitavat paat tähele pannud juba Liitva sillal. "Aga neljanda koha paat ei ole üldse kaugel!"

Kaspari Hirm

Erinevalt eelmisest aastast tundsin ennast suurepäraselt. Seega treeningust oli kasu. Käisin söömas ja pakkisime paadi kähku auto peale ja koju. 

Hommikul Jaanus, keda finišis polnud, küsis, mis koha sain. Kuuldes, et kolmanda, siis hüüatas. "Väga võimas! Kas sa tead, et ma valetasin sulle Räpinas? Kolmanda koha paat oli sinust kümme minutit ees aga otsustasin, et ajan sulle veidi jama, et sa pingutaks!"

SUured tänud lisaks Jaanusele ka Leon, Piller Riin, Piret Iris Kiisile ja Lagle Aimile. Väga vinge toetus.