26 august -- 3 september 2026 Raivo ja Renata pool, lapseootal Tulvik, neurootiline kooli algus, Ülle Madise presidendiks,

26 august 2026

Raivo 50s sünnipäev

Camel ja Raivo






Käisin Cameliga saunas ja rääkisime 1991 aastast

Jakko ja tolle naine 








27 august 2026

Viin Lagle Välgi metsa rattaga sõitma.


Ise seõidan Odiverre heina trimmerdama.
Teen seda kui Kuido Toom helistab ja teatab et minu merekooli töökoht on kuulutuses pakkumisel
Helistan Särjele ja pärin aru. Särg teatas et Tarmo Sööt ei taha minuga töölepingut teha ja tahab uut. 
Särg rahustab, et tema on minuga rahul ja tuleb võtta rahulikult. 


Muidugi see rikkus tuju täiesti ära 






28. august 2026

maal viimaseid kaste saagimas

Viive tuleb Elvast, moodne t-särk seljas, heas tujus. 


Õhtul tööl. 

29 august 2026
Mossitav päev
Maxima poe taga hüljatud  plastpaneelid, peaks endale hiivama, et lage katta 


30. august 2026


TTga jalutamas




Piret on reisilt tagasi ja seletas sellest napisõnaliselt. Eifeli tornis ja Louvres käisid. 





31 august 2026


Liisa Tulvik tõi mulle Vermona Piano ja kui küsisin kuidas lätlasega läheb, siis teatas ta pommuudise, et ta on juba 6ndat kuud lapseootel!!! Liisa, kes oli veel äsja kindel, et ei mingeid... Ütlesin, et Läti kütid on ikka täpsed! 

Õhtul töö. 
KU:L Pähe!

1. september 2026 


Kõigest hoolimata tuli kohale 10 uut õpilast, k.a. Lagle. 5 naist ja 5 meest. Enneolematu. Kõik läks kenasti. 




video


2. september 2026

Külastan näitusi

Kogi galeriis Anna Maria Liivranna 
"Kaarduvate radade veetlus"

Hiljutine Köler Prize’i laureaat Anna Mari Liivrand töötab nii joonistuse, skulptuuri kui installatsiooniga. Oma uusimas loomingus jätkab ta ornamentaalsete sepiste, botaaniliste motiivide ja vitraažidega, põimides oma keerukatesse kompositsioonidesse grafitist inspireeritud peeneid urbanistlikke vihjeid. 

Iga näitusele loodud installatsioon avaneb kui eraldi peatükk laiemas narratiivis, mille fragmendid järgivad omaenda rada, täiendades samal ajal Liivranna üha kasvavat kaarduvatest vormidest, ainelisest mälust ja muundumistest koosnevat visuaalset sõnavara.

Kombineerides tööstusliku klaasi jääke ja antiikornamente, sobitab kunstnik ettevaatlikult kokku pealtnäha ühitamatuid elemente, võludes neist erakordselt õrnu vorme. Haprust evivate klaasist elementide ebatäiustesse on kätketud mineviku jäljed, mis toimivad mälu kandjatena, tuues meelde kintsugi filosoofia. Botaanilise illustratsiooni täpsusega teostatud lillegravüürid või linnaruumi tekstikatketele viitavad õhulised spreivärvi laigud – iga struktuur ilmutab ilu, mida on kujundanud selle kihiline ajalugu.

Metallist struktuurid meenutavad gooti ornamente ning sakraal- ja memoriaalarhitektuuri kaitsvaid vorme, mille lineaarsed kompositsioonid avanevad kui joonistused ruumis, mõjudes ühtaegu monumentaalsete ja õrnadena. Need kutsuvad vaataja pilku ülekattuvate vormide vahel rändama ja jälgima perspektiivimuutustes avalduvaid uusi suhteid elementide vahel, mis üha uuteks konfiguratsioonideks väänduvad, kaarduvad, hargnevad ja vormuvad.

Nagu Liivranna varasemateski teostes, on inimese kohalolu tajutav vaid mahajäetu kaudu. Leitud esemeist – mündid, võtmed, märkmepaberid ja kõrvarõngad – saavad siin intiimsed reliikviad, millesse on talletunud endiste omanike vaiksed lood ja aja jäljed. Kogudes kõrvale heidetut ning sellest kannatlikult keerukaid struktuure luues, kujundab Liivrand parandamise aktist hoolt väljendava poeetilise žesti. 

Peegeldades meie keerukaid suhteid mälu, looduse ja minevikuga, avastavad Liivranna teosed kujuteldavaid ruume, kus kergus ja püsivus eksisteerivad ühises pingeväljas. Teoste vormid kannavad endas viiteid looduse kaduvale kohalolule ning loovad ruumi, kus mälu, arhitektuur ja maastik põimuvad. Selle asemel, et pakkuda üht narratiivi, jääb iga skulptuur tõlgendustele avatuks, lubades ilmneda erinevatel materjalide, vormide ja ajalugude vahelistel suhetel. 

 

Tekst: Elīna Drāke





galeriis räägin istuvale muukeelsele neiule ja Liina Rausile pikalt laialt, et Tartu Euroopa postmoderismi pealelinn






Kett galeriis näitusevahetus













Paul Rodgersi isikunäitus galeriis Pallas

Kolmapäevast, 12. augustist on galeriis Pallas avatud Paul Rodgersi isikunäitus „Saapameister“. Galerii kahel korrusel paiknev väljapanek hõlmab nii spetsiaalselt selleks näituseks valminud teoseid kui ka kunstniku varasemate loominguperioodide töid.

Galerii esimese korruse suures saalis eksponeeritakse kunstniku viimase aasta jooksul loodud teoste sarja, mis on valminud spetsiaalselt Tartu näituse jaoks. Skulpturaalsetest objektidest, fotodest, videotest ja tekstidest koosnev sari käsitleb kunstniku isiklikke mälestusi ja mõjutusi, mis pärinevad tema sõjajärgses Inglismaal veedetud lapsepõlvest. Samuti uurib Rodgers nende emotsionaalsete kogemuste ja mälestuste mõju kunstnikule.

Galerii keldrikorrusel on väljas valik kunstniku varasemaid fototöid ja narratiivseid tekste.

“Saapameister” on jätk 2021/2022 Tartu Kunstimuuseumis toimunud Eesti Energiate näitusele “Harjumuse jõud”, kus Rodgersiga koos esinesid Jaan Toomik, Jüri Ojaver ning Jaan Paavle (1940-2010). Kuigi Rodgers on Briti päritolu, tegutseb ta alates 90ndate algusest Eestis kunstniku, kuraatori ja õpetajana.










































Ülle Madise valitigi presidendiks. Teatavasti algab see päevik 2021 sellega, et Ülle Madise toob mulle oma OnePlus mobla. 


3. september 2026
Hommikul kohe TT hoidma. Kõnnime Anne 45st Lõunakeskusse ja tagasi 







Õhtul töö

















Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

11 -- 19. detsember 2025 uimane jõulaeg, ema portree, Lidli lasteünt, Krivonogova ja Labotkina

16 -- 30 aprill 2026 katastroof motoristi eksamil

1 -- 5 veebruar 2026 talv TTga